Tagasiside kursusele ja enda poolt õpitule (Viitamine)

Tänud kursuse läbiviijatele! Kursuse teemad on väga aktuaalsed ja vajalikud. Õppejõudude kirjutatud materjalid arusaadavad ja ülevaatlikud.
Minu kogemused õppijana? Infouputus oli minu üheks probleemiks (mida lugeda ja mida mitte). Kas kodutöö eesmärgiks oli üldine ülevaade erinevatest võimalustest või põhjalik valitud vahendi (probleemi) tundmaõppimine – see küsimus tekkis mul sageli. Piiratud ajaressursi tõttu jäin esimese variandi juurde. Kuigi põnevam oleks olnud tegelikult süveneda, koostöös teiste osalejatega analüüsida, võrrelda. Pean tunnistama, et teemad olid minu jaoks kohati ka rasked (võib-olla mitte väga tugeva keeleoskuse tõttu) ja põhimõttelisi küsimusi tekkis mul igal sammul. Üldine foorum oleks minu jaoks väga ära kulunud. Et kodutöid minu meelest ei kontrollitud, siis tegelikult ei tea ma siiani, kas ma viitan nüüd õieti või mitte…. .
Soovitusi tulevikuks? Rohkem toetavaid materjale ja tegevusi. Seltskond on kursusel hea, rühmatöö kasutamine kuluks väga ära ja muudaks ka osalemise veidi lõbusamaks. Kui järgmisel korral oleks kursuse eesmärgiks samade teemadega süvitsi tegelemine koostöös teiste (haridustehnoloogidega), siis ma tegelikult osaleksin taas hea meelega:)
Tänud veelkord läbiviijatele!!!
Õppur Egle

7. nädala kodutöö viitamise kursusel

Algatuseks probleemidest, millega puutusin kokku repositooriumitega lähemal tutvumisel
Enda jaoks vägagi ootamatult leidsin end juurdlemast, millised on ikka õppematerjali ja õpiobjekti kriteeriumid repositooriumite jaoks. Globe Searchiga sain kummalisi vasteid “blog” otsingule. Avasin paar esimest otsitulemustega saadud linki. Sattusin Austr. valitsuse kodulehele, kus jagati näpunäiteid lastele turvaliseks blogimiseks. Teiselt lingilt leitud dokument kirjeldas blogi kasutamist hiina üliõpilaste paremaks integreerimiseks. Kui teist linki võis pidada tõsisemalt loetavaks materjaliks (iseasi kas õppematerjaliks), siis esimene on ju lihtsalt informatsioon. Minnes üle “Merloti” otsingumootorile jätkusid üllatused. Kasutades otsisõna “blog” sain tulemused, mis viis autori blogi avalehele. Õppematerjali pealkiri vastas (mingil põhjusel) autori blogi nimele. Blogid, mida vaatasin, kujutasid endast erinevaid sissekandeid, mis olid enamasti seotud (kuid mitte alati) artikli pealkirja teemaga, kuid mida ei saa jällegi käsitleda (tõsiselt võetavate) õppematerjalidena (eriti veel kui rääkida kõrgharidus kasutatavatest õppematerjalidest…) .

Kodutöö (kirjeldasin ära need viited mis leidsin-kvaliteetsete materjalide otsingust loobusin)

Mader, S (2008, 25. november). The Blogosphere is Not Dead. So What`s Really Happening?. Loetud 29. november, 2008, Internet: Grow Your Wiki Web site: http://www.ikiw.org/

Marmorstein, A (2006, 5. aprill 5). Gluing Students to Their Seats and Other Fun Activites. Loetud November 29, 2008, Internet Gluing Students to Their Seats and Other Fun Activites Web site: http://socialstudiesgames.blogspot.com/

Gilbert, S (2006, 12. aprill). Intro to educational uses of blogs, wikis, RSS feeds, etc.. Loetud November 29, 2008, from Intro to educational uses of blogs, wikis, RSS feeds, etc. Internet: http://www.tltgroup.org/resources/blogs.htm#EducUsesResources

Kodutöö teine pool
Merlotist leidasin “blog” otsinguga 9 CC litsentsiga varustatud õppematerjali (153-st). Nendest:
1 korral Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0
6 korral Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0
2 korral Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0

Näib, et ameeriklased valvavad kiivalt, et keegi nende töid kommertseesmärkidel ei kasutaks ega algmaterjali ei muudaks.:=)

Lõpetuseks veel …
Globe Search on väga algeline otsimootor: ei võimalda täpsustatud otsingut, kuvab liiga vähe informatsiooni leitud tulemuste kohta (ainult pealkiri, osa tekstist, reposit. nime), arusaamatuks jääb mille alusel reastatakse otsingutulemused, puudub vahendi tutvustus ja kasutajatugi jne jne.
Küsimused:

kas tegemist on ainsa otsimootoriga, mis suudab otsida mitmest repositooriumist?? Või on tal ka konkurente (võimekamaid)?

kas on olemas ülevaadet, mis võrdleks erinevate repositooriumite omadusi (kasutajate, materjalid hulk, viitamise, kommenteerimise sagedus jne)?

l>

6. nädal viitamise kursusel

Google Scholar laiendatud õppija otsinguga “personal learning environment” täpse fraasina sots. teaduste kategoorias, vahemikus 2000-2008 sain 90 vastet.
Siin on 5 välja valitud APA stiilis kirjeldatud viited:

Pata, K. & Väljataga, T. (2007). Collaborating across national and institutional boundaries in higher education – the decentralized iCamp approach. Proceedings of World Conference on Educational Multimedia, Hypermedia and Telecommunications 2007, Loetud 15.november,2008, Internet http://66.102.1.104/scholar?hl=en&lr=&q=cache:BN9421oCuJQJ:www.editlib.org/index.cfm%3Ffuseaction%3DReader.ViewFullText%26paper_id%3D25402+v%C3%A4ljataga+%22personal+learning+environment%22
ETIS: 3.4. artiklid/ettekanded, mis on avaldatud valdkonda 3.1. mittekuuluvates konverentsikogumikes;

Kieslinger, B. & Pata, K. (2008). Am I Alone? The Competitive Nature of Self-reflective Activities in Groups and Individually. Proceedings of World Conference on Educational Multimedia, Hypermedia and Telecommunications 2008, Loetud 15.november,2008, Internet http://66.102.1.104/scholar?num=100&hl=en&lr=&q=cache:gXnVMmGAKJoJ:www.editlib.org/toc/index.cfm%3Ffuseaction%3DReader.ViewFullText%26paper_id%3D29261+
ETIS: 3.4. artiklid/ettekanded, mis on avaldatud valdkonda 3.1. mittekuuluvates konverentsikogumikes;

Wild, F (2008,juuli,9). Designing for change: mash-up personal learning environments. eLearning Papers, Loetud november 15,2008, Internet http://www.elearningeuropa.info/files/media/media15972.pd
ETIS: 6.6. muudes ajakirjades ja ajalehtedes avaldatud artiklid;

Kieslinger, B & Gillet, D.(2008, juuni, 30). How social is my personal learning environment (PLE)?, part 1. World Conference on Educational Multimedia, Hypermedia and Telecommunications (EDMEDIA) 2008, Retrieved november 15, 2008, from http://www.editlib.org/toc/index.cfm?fuseaction=Reader.ViewAbstract&paper_id=29062
ETIS: 3.4. artiklid/ettekanded, mis on avaldatud valdkonda 3.1. mittekuuluvates konverentsikogumikes;

Ravenscroft, A (2006). Designing interaction as a dialogue game: linking social and conceptual dimensions of the learning process. Interactions in Online Education, Retrieved november 15, 2008, from http://www.interloc.org/pubs/InterDG_F_ho.pdf
ETIS: 3.1. artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Thomson Reuters ISI Proceedings poolt refereeritud kogumikud);

Kommentaariks kodutööle. Google Scholari abiga saadud mitmete vastete URLd olid vananenud. ETISe õige kategooria leidmine nii väga lihtne ei olegi. Kui humanitaarteaduste loendi ERIH vajaliku kirjastuste nimekirja leidsin, siis humanitaarteaduste loendit ERIH ei aleidnudki. ???

5. õppenädal Viitamise kursusel

Enne kui kodutööd esitan, juhin tähelepanu, et osad selle nädala õppematerjalides toodud seisukohad on vastuolus TLÜ intellektuaalomandi juristi Tanel Õunapuu seisukohtadega.

Lõik „Internetis olevate õppematerjalide puhul kuuluvad nii varalised õigused enamasti materjali autorile. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Õpetajate poolt loodud õppematerjalid valmivad siiski enamasti väljapool tööaega ning omal initsiatiivil.“ (H. Põldoja „Õppematerjalid ja autoriõigus“, loetud internetis 9.11.2008) võib luua mulje nagu öösel loodud õppematerjalide, mis pannakse välja internetti, varalised õigused (töölepingus on ettenähtud õppetöö läbiviimine) ei kuuluks tööandjale. Põhikohaga õppejõu loodud õppematerjalide varalised õigused kuuluvad T. Õunapuu sõnul ülikoolile isegi juhul, kui töölepingus ei ole mainutud õppematerjalide loomist, vaid lihtsalt õppetöö läbiviimine („Intellektuaalne omand ja e-õpe Tallinna Ülikooli näitel“ 2008). Tema seisukoha aluseks on (lisaks autoriõiguse seadusele, kehtivatele lepingutele, ametijuhendile-ettekande 24. slaid) on „TLÜ Õppekorralduse eeskiri p 85“ (ettekande 26. slaid) ja „TLÜ teadus- ja arendustegevuse eeskiri (17.10.07)“(ettekande 25. slaid).
Seetõttu ei tohi tema sõnutsi TLÜ õppejõud:

õppematerjale ilma ülikooli loata reprodutseerida, internetti riputada.

lubada kasutada 3. isikutel (litsentsida, sh vaba kasutus).

T Õunpuu ettekanne http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/intellektuaalomand.pps toimus 28. veebruaril 2008 “TLÜ e-õppe päeva raames” .
Kuidas kommenteerite?

Mõni näide, kus olen eksinud allika õigsuse hindamisel? Et ma ise momendil teadustööga ei tegele, siis ei ole pidanud ka otseselt allika õigsust hindama. Küll aga tean, et refereerides ei ole ma kontrollinud infot esmaallikast, vaid olen rahuldunud (omaarust usaldusväärsete) kolmanda, neljanda allika väidetega. Paha-paha.

Illustratsiooni kasutamine
Veebis leidub palju häid multimeedia näiteid. Vaata kõrvalolevat fotot (H. Põldoja, 2008)

H. Põldoja foto

Kasutatud allikad:
Multimeedia.(2008).Loetud Internetis 9. novembril 2008, URL http://lemill.net/content/webpages/oppematerjalid-ja-autorioigus-2/view

Kodutöö kommentaariks: tegelikult olin hädas foto autoriga. Foto Metaandmetest see ei selgunud, samas hinnata artikli autorit automaatselt ka foto autoriks, ei ole ju ka õige. Keeruline värk… . Oma õppematerjali, kus kasutan Hansu fotot, peaksin varustama Creative Commons Attribution-ShareAlike 2.5 License või sellega ühiluva litsentsiga.

Õppija küsimused:
1. kas CC litsentsiga varustatud materjalid peavad tingimata kättesaadavad ka veebis? Näiteks kui kasutan oma raamatus teist autorite CC litsentsiga varustatud materjale, kuid ei taha seda veebi välja panna.
2. Kas Eesti oludes oleks õigem kasutada Attribution-Share Alike 3.0 Unported litsentse?
3. Kui ma oma blogis kasutan nüüd CC litse. varustatud fotot, kas peaksin ka ise oma postituse varustama sama litsentsiga?

4. õppenädal

Veebipõhised CitUlike ja Bibsonomy
Võrdlesin omavahel CiteULike ja Bibsonomyt. CiteULike`i võimalused on suuremad:lisaks artikliviidete kogumisele ja haldamisele saab luua/osaleda temaatilise gruppide töös, tellida RSSi, pidada blogi, teha erinevaid viitekirjeid. Grupi sees saab vahetada uudiseid, vahetada viiteid, pidada ajaveebi, osaleda foorumil. Bibsonomy eesmärgiks ei ole soodustada võrgustikutööd (puuduvad temaatilised grupid). Viitekirjete info tuleb sisestada käsitsi. Erinevat C.U.L-st saab Bibsonomys eraldi salvestada veebilinke (veebi pealkiri ja URL) ja publikatsioone. Bibsonomy koondab sellega kaks teadustöö tegijale vajalikku funktsiooni: koguda veebilinke ning koguda publikatsiooni viiteid. Selle asemel, et kasutada Del. (veebiviited) ja CiteUlike`i (artiklid) võtke lihtsalt Bibsonomy (ning saate korraga hallata nii veebiviiteid kui ka artikleid). Tööriistade valik sõltub eelkõige ikkagi eesmärgist. Kas oma olemuselt lihtne ja mitte just paljude võimalustega Bibsonomy või siis CiteULike ja Del. Valik on sinu… .

Zotero ja Scholar’s Aid Lite
Mina paigaldasin Windowsile sobivad tasuta viitehaldamise programmid Zotero ja Scholar’s Aid Lite. Zotero kasutuselevõtt ja sellega töö alustamine toimus viperusteta. Kõige põhilisematele töövõtetele sai kasutajajuhendi abil kiiresti pihta. Tegemist on intuitiivselt kasutatava töövahendiga, millega on rõõm töötada. Meeldib samuti see, et Zotero töötab Firefoxi lisana mitte iseseisva programmina. Scholar’s Aid Lite`ga töö alustamine nii nobedalt ei läinud. Tarkvara paigaldamine ja esmakordne töö alustamine võtab aega. Tööriistade värvikirevus meenutab poola poodi, milles orienteerumine kasutajajuhendi abil, võtab aega. Andmete lisamine toimub erinevalt Zoterost (mis loeb veebist välja omale vajaliku info) ainult käsitsi. Selle ebamugavuse pluss on, et nii on andmete sisestaja sunnitud andmetega süvendatult tegelema (autori nime õige kirjapilt jne) ja midagi jääb ka meelde. Ise ma valiksin kõigest eelnevast lähtudes töövahendiks Zotero ja soovitaks seda ka ülikooli õppejõududele. Otsisin vastust küsimusele, kas Zoteroga saaksin üle veebi erinevatest arvutitest viiteid koguda. Tundub siiski, et mitte. Veel… .

3. õppenädal

Enamasti kasutasin Son of Citation Machin`i abi viitekirjete tegemisel. Kui sain erineva tulemuse Wikipedia ja Son of Citation Machin vahel, näiten ära allika
1. Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.
APA
Kipling, Rudyard (1969). Mowgli : jutustus. Tallinn: Eesti Raamat.

MLA
Kirjanduse loetelus:
Kipling, Rudyard. Mowgli : jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1969.

2. Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).
APA (internet journal)
Silverman, David (2006). Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction. AmazonOnlineReader, 6, välja otsitud 26. oktoober 2008, Web site: http://www.amazon.com/gp/reader/1412922453/ref=sib_dp_pt#

MLA (internet journal)
Silverman, David. “Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction..” AmazonOnlineReader (2006) 4-5. välja otsitud 26. oktoober 2008 .

3. Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.
APA internet journal
Toikkanen, Tarmo (09.10.2008). Simplicity and design as key success factors of the OER repository LeMill. eLearning Papers, välja otsitud 26. oktoober 2008, Web site: http://www.elearningeuropa.info/files/media/media16680.pdf

MLA internet journal
Toikkanen, Tarmo. “Simplicity and design as key success factors of the OER repository LeMill.” eLearning Papers 10 (10.09.2008) välja otsitud 26.oktoober 2008 .

4. Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.
APA (Web Page)
Alberto J., Cañas & Joseph D., Novak (22.09.2008). Next step: consolidatingthe cmappers community. välja otsitud 26. oktoober 2008, CM 3rd International Conference on Concept Mapping Web site: http://cmc.ihmc.us/cmc2008papers/cmc2008-p402.pdf

MLA (web document)
Cañas, Alberto J. & Novak, Joseph D. “Next step: consolidatingthe cmappers community.” CM 3rd International Conference on Concept Mapping. 22. september 2008. Institute for Human and Machine Cognition (IHMC). välja otsitud 27. oktoober 2008 .

5. Vabalt valitud ajaveebipostitus.
APA (web page)
Mihkelson, Marko (26.10.2008). McCaini võib päästa Bradley efekt.. välja otsitud 27. oktoober 2008, Marko Mihkelsoni blogi Web site: http://markomihkelson.blogspot.com/2008/10/mccaini-vib-psta-bradley-effekt.html

MLA (web document)
Mihkelson, Marko. “McCaini võib päästa Bradley efekt.” Marko Mihkelsoni blogi. 26.10.2008. 27. oktoober 2008 .

6. Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast.
APA (web page)
Laanpere, Mart (2008.06.18). Käsi-GPS seadmete kasutamine õuesõppes . välja otsitud 27. oktoober 2008, LeMill Web site: http://lemill.net/content/webpages/kasi-gps-seadmete-kasutamine-ouesoppes/view

MLA (web document)
Laanpere, Mart. Käsi-GPS seadmete kasutamine õuesõppes . 18.06.2008. LwMill. 27. oktoober 2008 .

Parandage vead järgmises viitekirjes:
Kirjeldasin Journal Article trükisena (APA):
Väljataga, Terje & Pata, Kai & Laanpere, Mart & Kaipainen, Mauri (2008) Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. Proceedings of EC-TEL conference LCNS. Volume 4753/2007, 349-363.

Viitekirje tegemisel tekkis mul küll miljon küsimust: millise publikatsiooniga mul on siis ikka tegemist (veebileht, või elektrooniline väljaanne jne), kuidas on õige eestindamine, vajaka jäi spetsiifilisi teadmisi (mis on volume) ja kohati ei teadnud ma kindlat eesti keelset vastet.

2. õppenädal

Sots. järjehoidjatest, mida hakkan võrdlema, valisin välja Delicious`e ja Citeulike`i. Esimest kasutan ise aktiivselt juba pikemat aega. Seda küll rohkem individualistlikul eesmärgil, et oleks lihtsalt lingikogu, mida sõltumata arvutist kasutada. Otsingut ja võrgustiku võimalusi olen vähe kasutanud. Citeulike`i, kui teadusartiklite järjehoidja, vastu olen juba pikemat aega huvi tundnud. Lihtsalt pole mahti olnud sellega tegeleda. Nüüd on siis võimalus.

Peamine erinevus tundub olevat nende eesmärgis. Citeulike on ellukutsutud akad. publikatsioonide avaldamiseks, kogumiseks, vahetamiseks. See võimaldab otsida temaatilisi gruppe, millega ühineda, viia läbi temaatilisi diskussioone, kommenteerida artikleid. Need võimalused puuduvad Del. keskkonnal. Kõik see teenib teemasse süvenemise, teadusliku käsitluse eesmärke. Delicious`e keskkond ei ole endale kitsaid eesmärke seadnud: temaatikas on kasutajatele vabad käed jäetud. Seda väidet (minu meelest) ilmestab ka märksõnade TOPi erinevus. Kui SiteYouLikei`i 4 populaarsemat märksõna on meeting_abstract, nematode network, wormbase yeast, review search selection, siis Del on need seevastu design, blog, video, software. Keskkondade kasutajad on oma profiililt, tõenäoliselt ka eesmärgilt, üsna erinevad.
Kui tööriistadelt ja võimalustelt veebilinkide haldamisel on keskkonnad üsna sarnased, siis Siteulike`i spetsiifikast tulenevalt on täidetavate infoväljade arv ühe artikli (veebilingi) iseloomustamiseks oluliselt suurem: Del. 2 Siteulike`i 20 välja vastu. Kui küsida, kumba keskkonda peaks eelistama, siis vastata ei olegi võimalik. Tegemist on lihtsalt nii erinevate keskkondadega: kui Del. sobib kasutada enda ja oma kaasmõtlejate, sõprade tarbeks, siis Siteulike on asendamatu tõsiselt võetavate teadusallikatega tegelemiseks. Mõlemad on head, mõlemad on vajalikud.
NB! Kursuse läbiviijad. H. Paju artikkel ei avane.

Teine sissekanne

1. ülesanne
Vastab õppejõud:
1. viitamisenõue aitab vältida plagiaati
2. tagab materjali usaldusväärsuse (allikat on võimalik kontrollida) ja tõsiselt võetavuse
3. Kaudne kasu on, et viitamise nõue teadvustab avalikkusele plagiaadi probleemi ja propageerib võimalikke lahendusi

Vastab BAC tudeng:
Ma ei tea. Seda nõutakse. Eks sellepärast, et asi oleks teaduslik.

2. ülesanne
Ühtegi etteheidet ei oska ma teha kursuse “Veebipõhise õppe tuutorlus” materjalide kohta. Teksti sees on korrektsed viited, materjali lõpus põhjalikud andmed.
http://lepo.it.da.ut.ee/~triinm/tuutorlus/index.html

Häid täiesti halbu näiteid ei jäänud ette. Kursuse Keskaja muusika http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/index.html võiks piltidel olla autori nimi ja lõpus täpne link.

Ülesanne 3
TLÜ veebist tuli otsinguga välja kasvatusteaduste instituudi nõuded üliõpilaste tööde vormistamisel, kus käsitletatkse muuhulgas ka viitamist (tsiteerimine, refereerimine) ja allikate loetelu. Dokument on ise 2004 a-st. Ei leidnud sealt ühtegi nõuet, mida võiks praegusess elektrooniliste materjalide ajastul üleliigseks pidada. Veebimaterjalide puhul saab viited lihtsalt täiendavate linkidega siduda, mis originaalmaterjali juurde juhatavad. Lingid võiksid olla märgitud täisaadressidega.

Minu ootused kursusele

Oo. Esimene ülesanne on üsna lihtne. Minu ootused on kirjas koolituse tutvustuses
Ei midagi rohkemat ega vähemat:)

Jõudu kõigile!!
Egle