Kuidas hindaksid “neuroloogilise omapära” ideed?

Valisin 3 mõtlemisküsimusest endale kõige meeldivama ( ja vähem aega nõudvama) küsimuse. "Neuroloogilise omapära" idee tundub sümpaatne ja huvitav. Diskursuse muutus võib kaasa tuua muutuse suhtumistes. Ka (sund)ravi kohaldamises. Eks maailm olegi keeruline paik, piiritõmbamised omapära ja haiguse vahel hajusad ja käänulised. Kuid juba diskussiooni tekkimine on hea märk.

1. nädalast veel

Hariduslike erivajaduste teema all on mõtlemisülesanded. Mulle tundus, et blogi on hea koht nende üle järele mõtlemiseks. Mis sundis nõuk võimu puuetega inimesi “kapis” hoidma? Tõenöoliselt ei sobinud see nõuk inimese sterotüübiga. Musklis kehaliselt tugev inimene oli ideaal (või ka norm). Kindlasti ei iseloomustanud nõuk. aegseid hoiakuid sallivus ega erinevuste aktsepteerimine. Oli hea ja halb, must ja valge maailm.

Väide “Eugeenika algne idee (parandada inimkonda) on iseenesest ilus. Miks see ei tööta?” kutsuks selle üle mõtlema enne kui sellega nõustuda. Kas ikka ei töötaks? Islandi hobust tõugu parandatakse ju kogu aeg. Vähegi iseseisvad, allumatud isendid likvideeritakse-jäävad ainult taltsad, rahulikud. No ja Islandi hobusega julgeb ju igaüks ratsustada (see on nagu jalgrattaga sõit). Mine tea, võib-olla töötaks eugeenika ka inimeste tõu prandamisel. Kõik liiga iseseisvad, intelligentsed välja praakida, järele jääks mass, kellega on hea manipuleerida. Nõuk võim ju sellega tegeles. Kas õnnestus? Loodetavasti mitte liiga hästi… .

Oi, seda võrdlustabelit ma hästi ei viitsi küll teha. No oleks rohkem aega või nii …

Esmamuljed

Jätan selle wordpressi kategooriatega võitlemise ja muljetan 1. nädalast. Mulle väga meeldis audit. kohtumise 1. pool. See kergitas saladusloori müütidelt ja eelarvamustelt. Millised on erinevad tehnilised lahendused ühe või teise probleemi korral, oli asjalik. Kaido hoiak, igale probleemile on lahendus, avaldab muljet. Siinkohal tulebki meelde, et tegelikult oleks hea, kui esitlus oleks IVAs ka üleval. Saaks veel mõned asjad üle vaadata. Võrgusuhtluse osa tekitas erinevaid mõtteid. Et kõigile meeldib hirmsasti veebis suhelda? Siin ei peetud ju ainult puuetega inimeste võrgusuhtlust silmas. E-kursuste foorumite kasutus kipub nagu vastupidist tõestama… . Kas selle kohta on mingit lisamaterjali?