4. ülesanne: valdkonnaga seotud info süstematiseerimine

Valisin väikese osa valdkonnast, millega tegelen (haridustehnoloogia) ning üritasin kaardistada veebipõhiste koostöövahenditega seotud infot. Ma ei võtnud endale väga tõsist eesmärki kõik valdkonnaga seotud mõisted piinliku täpsusega nimetada ja süstematiseerida. Pigem lihtsalt alustasin tööd ning muuhulgas katsetasin enda jaoks uut tarkvara nimega Articulate Engage Tulemus on näha aadressil http://www.tlu.ee/~eglek/ajutine/lor/engage.html
Ben Shneiderman järgi peaks tegemist olema hierarhilise liigitusega.
Mõistete kujundus väga hästi ei õnnestunud. Infot selle töövahendi kohta on liiga palju ning tulemus on halvasti loetav. Kuid ka negatiivne kogemus on kogemus:)

5. nädala ülesanne: 2 viimase nädala reflektsioon

Jäin mõtlema, mis sõna “reflektsioon” siis ikka täpselt tähendab. Kui selle nädala ülesanne on “reflektsioon”, mis see siin on, mida ma siiani kursusel olen teinud? Keeleveebi “Õigekeelsussõnaraamat 2006″ ütleb, et reflekteerima= peegeldama; (filosoofiliselt) mõtisklema Näib, et sellise tähenduse järgi, mahuksin kõik senised kursuse koduülesanded “reflektsiooni” mõiste alla… .

Valisin Barreti refl. mudeli, sest see tundub univeraalsem ja sobib igasse eluvaldkonda.
What? Meeles oli eelmine tund, e-portfoolio sidumine sots. tarkvaraga. Üleeelmine tund aga mitte, pidin järgi vaatama:( Selgus, et iseseisvas töös võrdlesin Maharat ja Elggi. Õppematerjalides räägiti 6 e-Portfolio eritüübist.
So what? Kõige sümpaatsem mulle tundus tööportfoolio idee, sest see sisaldab mh ka kõiki teisi portfoolio tüüpe. Mulle tundub, et ülikoolis, gümnaasiumis õppijatele peakski välja pakkuma lahendusi, mis haakuksid tulevikus mõne kindla tööportfoolioga. Siis ei peaks tööleeluga alustades hakkama tööporfoolioga nö otsast peale. Hea e-portfolio tunnusteks minu jaoks kinnistusid märksõnad “sotsiaalne” (võimaldab suhelda), “võrgustik” (annab ülevaate, kellega suhtlen), “reflektiivne” (enda pideva arengu jälgimine).
Miks otsustasin just LinkedIn keskkonna kasuks? Mitte eriti tugevad põhjendused: see oli esimene keskkond, mida lähemalt uurisin, kattis ära kõik minu jaoks olulised vajadused, tugev emotsionaalne põhjus oli, et leidsin sealt tuttavaid eest:). Võimalik, et samadel põhjustel tehakse üldse keskkonna eelistused (olen seal kus kõik teisedki, esimene valik jääb, sest aega on vähe).
Now what? Ei ole keeruline vastata. Tõenäoliselt LinkedIn keskkonnast ma ise tulevikus ära ei koli. Oma portfoliot seal on vaja veel täiendada. Lähitulevikus võtan veel Mahara keskkonna põhjalikumalt ette. See oli mulle ELGGst sümpaatsem (sobib rohkem tööportfoolioks), see on kooli serverisse installitud ja ootab õppetöösse lülitamist:).

Mõned mõtted selle nädala teemal. Millised eelised on just kirjalikult reflekteerimisel? Jah, see võimaldab taaskasutamist, süstematiseeritud otsingut. Kas keegi teab uuringuid, et see tähendab ka õpitu pikemat mäletamist, sügavamat analüüsi?? Ennast kõrvalt vaadates, seda eriti ei kipu uskuma. Enda paari nädala tagust sissekannet võiksin samahästi pidada ka kellegi teise omaks. Mälu on ikka uskumatult lühiajaline.

4. nädala ülesanne E-porfolio sidumine sotsiaalse tarkvaraga

Ülesande tegemisel keskendusin LinkedIn keskkonnale. Algul mõtlesin küll, et valin ELGGi ja Mahara vahel, kuid LinkedIn`st leidsin juba tuttavaid eest, mugavaid töövahendeid, mida eelmisel korral ei märganud. Asi muutus üha huvitavamaks ja paljutõotavamaks.
Leidsin, et keskkonnas on minu jaoks huvitavaid teemagruppe, nii nagu ELGGiski saan jälgida gruppe ja inimesi, vajadusel gruppe luua. Grupi tööriistaks on foorum. Kui LinkedIn peaks täitma muuhulgas ka Rühmaportfolio rolli, siis vajaks see tõenäoliselt juurde palju lisavahendeid, mis võimaldaksid eritüübilist sisu veebis ühiselt luua. Katsetasin keskkonna poolt pakutavat Huddle vahendit. See näib täitvat vajalikku tühimikku rühmatöös, võimalik on osalejaid rühma piirkonda kutsuda, faile üles laadida (kuni 10 MB), alustada arutelu, luua online dokumenti. Rühma tegevusi on võimalik RSSvoona jälgida.

Sotsiaalsest tarkvarast pakub keskkond põhiandmete all kohe välja Twitteri võimaluse. Ju see vidin on siis vajalik. Ka blogi aadressi võimalus on põhiliste andmete all. Õnneks saab välise blogi url sinna lisada. Üldandmete all on võimalik lisada 2 e-portfolio linki. Failide üleslaadimiseks peab igaüks omale ise lahenduse leidma. Application all on võimalik lisada teisigi sots. tarkvara vidinaid (SlideShare). Nimekirjas ei näinud kahjuks Delicious tööriista. Peab enda jaoks vajalikud töövahendid, mida keskkond ei paku, ise veebilehel kokku panema.

Üldiselt tulekski LinkedIn keskkonnale lisaks omeale veel veebileht või mitu koostada, mis siis võimaldab koondada infot, mida on samuti oluline, kuid mida LinkedIn ei võimalda esitleda. Õnneks on iga kasutaja põhiandmete all 3 urli lisamise võimalus.
Minu LinkedIn keskkonna profiili http://www.linkedin.com/in/eglekrull täiendab minu blogi http://oppija.wordpress.com/. Blogisse sain lisada oma Netvibes` RSS (Minu ajalehed), mida LinkedIn keskkonda ei saanud lisada, samuti sidusin selle blogi oma teiste Bloggeri ajaveebidega ja LinkedIn profiiliga.

Idee poolest annab LinkedIn keskkond koos omaloodud veebilehega võimaluse koostada endale päris tore mitmekülgne Porfolio, mis annab inimesest päris hea pildi. Ainuke asi, mis mind LinkedIn puhul häirib on keskkonna kujundus, mis mõjub kui segamini pood. Teine asi, mis mind mõtlema paneb on, info avalikkus. Kui lihtne on võõral võimalik minust lühikese ajaga väga palju teada saada ja mis selle infoga kõike teha võib…. .

3. nädala ülesanne

Ülesandeks anname teile seekord kahe erineva e-portfoolio tarkvaralahenduse võrdluse koostamine, lähtudes enda ja/või oma kolleegide vajadusest teie organisatsioonis.
——————————————————-
Võrdlesin Maharat ja ELGGi. Eduspace`i keskkonnaga ei osanud liituda. Sisselogimisvõimalus on, aga kus siis registreeruda??? Lõpuks leidsin võimaluse teha konto DEMO ELGG SITEalla. Nii sain tutvuda ELGGi keskkonnaga, kuigi saan aru, et tegelikku kogukonda ega teenust seal taga ei ole. Demo on ainult katsetamiseks.

ELGGI puhul meeldib lihtne keskkond, midagi eriti pikalt nuputama ei pidanud. Isikliku avalehe (Dashboard) loomine oli lihtne ja lõbus. Iseasi, kas mina seda vajaliksin, sarnaseid töölehti on juba varem tehtud. Sobis see, et sain kasutada välist blogi (Maharas seda võimalust ei leidnud). Elggis meeldis, et sain teisi kasutajaid lihtsalt jälgida, näha, kes mind jälgivad. Leidsin vahendi veebilehtede tegemiseks, kuid ei leidnud failide üleslaadimise kohta (Maharas see on). Grupis olemine ei anna samuti (erinevalt Maharast) faili üleslaadimisvõimalusi. Saab ainult foorumis ajutalguid pidada:) Mahara grupid saavad ühiselt veebilehti kirjutada.
Mõneti oli erinev juurdepääsupiirangute võimalus. ElGGs oli minu jaoks arusaamatu valik: following (public, personal, sisseloginud kasutajate kõrval). Võiksin arvata, et saan sissekandeid avada ainult neile, kes mind jälgivad. Kuid äkki ka eksin… . Igatahes on Maharas on võimalik tavavalikutele lisaks võimaldada ligipääs kuupäeviti. Lisaks saab kasutaja infot avaldada ka ainult ainulaadse URL kaudu (saata see kellelegi teatud ajaks tutvumiseks).
Võrdlesin ka CVs küsitavaid andmeid kasutajaprofiilidega. ELGG profiil on üldine. Mahara oma oluliselt sisukam ja põhjalikum. Eraldi on selleks vahend “My resume”, väljad töökogemuse, hariduse, auhindade, publikatsioonide, liikmelisuse kohta. Eraldi saab kirjutada enda eesmärkide ja oskuste kohta.

Kokkuvõtteks- mulle näib, et ELGG on lihtne vahend, mis minu meelest väga tugevalt e-portfolio mõtet ei kanna. Kui rääkida tööportfooliost ja rühmaportfooliost, siis Mahara on tugevam töövahend. Mina teeksin oma panuse sellele ja uuriksin just seda edasi.
Vabandan, kui juhuslikult tegin ELGGi põhjal ennatlikud järeldused, olles lihtsalt vales keskkonnas (demo). Koolielus ju grupid saavad ühiselt faile üleslaadida ja veebilehti teha…. .

3. ülesanne – materjali avaldamine repositooriumis

Minu Merlot`sse lisatud õppematerjal asub aadressil http://www.merlot.org/merlot/viewMaterial.htm?id=420827

Materjali üleslaadimisest keskkonda. Minu üllatuseks ei hakanud õppematerjali lisamine peale sugugi mitte faili üleslaadimisest või metaandmete kirjeldamisest. Kõigepealt on vaja täita ära õppematerjali iseloomustav koduleht. Valida on 9 erineva malli vahel. Fail, failid lisatakse kodulehele. Mina valisin 6 väljaga kodulehe: (miks kasutada, õpitegevused, nõuanded, soovitused, taustainfo, mõju õppimisele ja kasutamisele, soovitused). Sellist tutvustuse nõuet pean Merloti tugevaks küljeks. Kuigi etteantud välju võib kustutada, sunnib selline ülesehitus mõtlema erinevatele materjali aspektidele, enne kui suvalise faili üles laed.

Võrdlesin Merlot repositooriumis küsitavaid metaandmeid IMS LOM ja LRE LOMga.
Erinevalt IMS LOM standardist ei küsita metaandmete täitmisel Merlotis materjali keerukuse astet, raskusastet, interaktiivsuse taset ega tüüpi,materjali läbimiseks kuluvat aega, liigitust õpieesmärkide järgi. Kas need väljad võiksid olemas olla? Vist küll. Samas on võimalik puuduv info lisada õppematerjali tutvustuse lehele.

Erinevalt LRE LOMst ei tegele Merlot õpiressurssidega (üksik pilt vms). Kogutakse ainult õppematerjale. LRE kohustuslikud elemendid on esindatud ka Merloti metaandmetes. LRE soovituslikest andmetest ei kohta Merlotis sihtgruppi ega sihtgrupi vanusepiire. Kas need võiksid olla? Põhimõtteliselt, miks mitte. Kuid samas kui Melrot on eelkõige suunatud kõrgharidusele, siis väga täpne vanusepiirang või sihtgrupi sõnastus võib õppejõule olla raskelt kirjeldatav.
Õppematerjali tüübilt ühisosa ei olnud väga suur: assessment, case study,drill and practice,course, presentation,reference, simulation- olid ainsad tüübid, mis kattuvad. Melrotis oli 19 tüüpi, LRE kirjeldab 24. tüüpi (tundub olema täpsem). Meediaelemente ei pea metaandmetes kirjeldama, kuid jällegi – seda saab autor teha materjali kodulehel. Kontektsis (sihtgrupp) annab Melrot 8 erivõimalust LRE 12 vastu. Merlotis puudub raamatukogu, hariduspoliitika, muu, erivajaduslik valikud. Taas, mida rohkem valikuid, seda parem.

Repositooriumis saab materjali avaldada ilma portaali heakskiiduta. Samas näen portaalis võimalust “Peer Reviews”, nii kuidagi peaks ka seda saama teha. Merlotis saab nii faile üleslaadida kui ka lihtsalt mujal aadressil asuvaid õppematerjale kirjeldada.