7. nädal Muljed Personaalsete õpikeskkondade kursuselt

Reklaamipsühholoogias arutletakse selle üle, mis loob mulje (ettekujutus, millisena me üht või teist sündmust hiljem mäletame). Selleks uuritakse, millistest etappidest see koosneb, millised on määravad etapid mulje kujunemisel. Vastus on lihtne. Loeb algus- ja lõppmulje. See, mis toimub vahepeal, pole nii oluline. Minu muljed kursuselt?

Algmuljed – väga head. Selgelt ja meeldivalt kujundatud kursuse struktuur ajaveebis. Õppematerjalid, tegevused ja nõuded selgelt esitatud, meeldivalt kujundatud. Õppijate edastatud teadetest, kodutöödele antud tagasisidest õhkas inimlikku soojust ja hoolivust (erinevalt mõnedest teistest e-kursuste kogemustest). Kõik see lõi väga hea fooni kursusele… .

Kuigi reklaamiasjatundjad väidavad, et protsess ise (kõik see mis jääb alguse ja lõpu vahele) mäletamise ja püsiva mulje tekitamise seisukohalt ei oma erilist tähtsust, siis paari sõnaga siiski ka sellest. Seda enam, et sinna jääb kõik see, miks see koolitus üldse ette võeti

Suurema osa Töövahendite ülevaates pakutud töövahenditega olin mingil määral tuttav. Esimest korda sisenesin sotsiaalsete võrgustike maailma. Orkut ja Ning olid need, kuhu kontod tegin. Muidugi ei leidnud ma aega tutvuda nende keskkondade tutvustustega, vaid alustasin tutvust omal käel katse-eksituse meetodil. Orkutis võttis ikka jupp aega, et üldse pihta saada, mida ma seal teha saan ja kuidas. Keskkonna kujundus tundus väheke labane olevat (subjektiivne esmane mulje). Pigem näis see olema koht, kus palju aega kulub enesereklaamimisele (fotod, teiste hinnangud ja kirjeldused). Tegijad on need, kelle tutvusringkonnas on teistest rohkem kontakte. Eriti vingetel juhtudel on kontaktides ka avalikult tuntud tegelased! Ning-keskkond võlus kohe oma sümpaatse kujundusega (midagi ei ole teha, välimus loeb). Tõsisemaks veebipõhiseks koostöökeskkonnaks (mida sobib ka õppimiseks kasutada) näib see rohkem sobivat. Saab luua mitmeid erinevatel eesmärkidel ellukutsutud keskkondi: esileht raporteeerib viimastest tegevustest keskkonnas, foorumivahend on arusaadav ja sümpaatne. Ainus miinus, mis kurvaks tegi, oli, et esilehe töövahendeid ei saa oma käe järgi ümber tõsta, sealt ebavajalikke vidinaid eemaldada. Ootamatu jäikus muidu suht paindliku keskkonna poolt.
Minu hästi meeldiv leid oli Netvibes. Keskkond on suht kiire ja stabiilne (ühel korral olen saanud serveri veateate) ning pakub vajalikke ja atraktiivseid vahendeid. Tigusammul liikuv iGoogle läks kohe väljavahetamisele:=) Tore uus leid oli ka Twitter. Iseasi, kui palju ma seda isiklikult kasutama hakkan, kuid kui tihedaks kontakti hoidmiseks vajadusel on see hea vahend. Ning muidugi ka Issuu, millega saab väga atraktiivselt oma materjale avaldada. Lisaks uutele vahenditele oli kursuse jooksul hea silm peale visata juba ka tuttavatele vahenditele ja avastada tööriistu, mida varem pole märganud.

Millest ma kursusel puudust tundsin oli teadmiste süstematiseerimine. Kuidas siis kasutada neid miljoneid erinevaid võimalusi, mida veeb annab? Mille alusel võrrelda sarnaseid töövahendeid, keskkondi? Mida võtta, mida jätta? Millistel juhtudel soovitada üht või teist? Vahend, mis ühel päeval töötab, võib järgmiseks päevaks olla tundmatuseni muutunud. Mõni tasuta asi võib muutuda tasuliseks (e-formula, Zoho, mis seadis tasuta küsitluste piirmäära) Segapudru on lõpuks peas. Kinnise õpikeskkonna pluss koorub siinkohal välja: seal ootab sind turvaline keskkond, mida sa tunned, täpselt sellisena nagu ta oli eile ja üleeile… .

Lõppmuljest. Iseendaga ei jäänud ma eriti rahule. Arvasin ikka, et leian rohkem aega asjaga tegelemiseks. Kursuse läbiviijatele võisime jätta veidi passiivse mulje. Vähe küsimusi, ettepanekuid. Mina isiklikult ei ole ka eriline kommenteerija, ütlen ainult siis kui on öelda midagi olulist (juba loomult kidakeelne). Kommenteerimisest rohkem huvitaks mind diskussioon mõnel intrigeerival teemal. Ajaveeb selleks väga hea vahend ei ole. Kui teha ettepanekuid kursusele, siis mina soovitaksin sisse tuua erinevaid koostöövorme. Nii oleks tahtnud kellegagi koos midagi pusida, selle asemel, et iseendale oma ajaveebis kirjutada. Miks mitte ei võiks üheks ülesandeks olla Orkutis ülevaate loomine mõnest keskkonnast? Selle käigus tuleksid keskkonna plussid ja miinused selliseks tegevuseks kohe välja. Ülevaate kirjutamine sunniks oma teadmisi süstematiseerima. Teoreetilised teadmised ja seisukohad saaksid kohe praktikas tuleproovi. Seltskonna taust oleks taolisi julgeid ettevõtmisi igati soosinud. Kõik muu oli väga hea. Tagasisidest õhkas, et blogi sissekandeid ka päriselt loeti, otsiti lahendusi, mõeldi kaasa (kahjuks on ka vastupidiseid kogemusi). Flashmeetingul oli point olemas. Väga hea oli selle refereerimine ajaveebis! Tänud siinkohal koolituse läbiviijatele! Kohtumiseni uutel ja põnevatel kursustel.