Õppija blogi

21. saj õpetaja

http://www.opetajateliit.ee/?p=967

Esimene esineja http://pasisahlberg.com/

“Global educational reform movement and the school of the future”

  • competition (The Finnish Way >collaboration)
  • standardization (The F .. personalization and customisation). See väljendub näiteks kooli õppekavas, mis arvestab kohaliku kogukonna vajadusi
  • test-based accountability (The … >trust -based responsibility)
  • school choice (The …>equity). OECD 2012 uuringu järgi on korrel kodu ja õpiedukuse vahel olemas. Erandiks on Eesti, kes näib seda reeglit eiravat. Soome on selle seose lõhkunud viimase 40 a jooksul. Olles tõstnud kvaliteeti sõltub õppija oma perekonna eeldustest väga vähe.

Koolile kui org-le on erinevaid lähenemisi. 1. Tööstuslik vaade, millest tuleks vabanded. 2. ver on Intelligence akadeemiline (tähelepanu on reaalainetele) 3. Interaction competition model (85% koolijuhtidest esindab seda)

On põhjust rääkida inimresursside kriisist sarnaselt loodusressurssidele. Kool peaks andma lapsele vastuse, kes ta on, peaks õpetama nägema oma tugevusi ning nendele oma elu üles ehitama.

School 3.0.

Vähem otsest juhtimist. 2025 a-ks on kohustuslikke tunde poole vähem, teine pool on vabalt valitavad. Lähenetakse enam personaliseeritud õppimisele (õpin seda, mis tundub huvitav). Rohkem tähelepanu pööratakse interaktsioonile (koostöös õppimisele) ja suhtlemisele. Eesmärk peaks olema et iga laps leiab oma talendi.
21. saj õpetaja pädevused (professional capital).

Loeb õpetaja inimlik kapital, sotsiaalne kapital, oskus ja võimlus teha häid otsuseid ja juhtida oma tööd. Need on oskused, mida ei ole võimalik väga arendada koolituste kaudu. 

Hea tuleviku kooli visiooni looja.

Margit Timakov (Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja, Eesti Õpetajate Liit)
margit.timakov@gmail.com

Väljakutsed ja ootused Eesti õpetajale, õpetaja valmisolek muutustega kaasa minna. Õpetaja valmisolek muutusteks.
skeptiline – pigem kahtlev, murelik – pigem negatiivset rõhutav, kartlik – pigem kõhklev. Konflikt ideaali ja reaalse tegelikkuse vahel.

K. Vinter “Muutunud õppija”

Karin Lukk (Tartu Kivilinna Gümnaasiumi koolijuht) karin.lukk@kivilinn.tartu.ee Koostöine arengu toetamine – arengu hindamisest ja monitoorimisest. Erinevad viisid, võtted ja praktikad.
Üldpädevused, valkonnapädevused, ainepädevused.
Oluline on  (kriitiline mõtlemine, suhtlemine, koostöö, loovus)

1) väärtuspädevus
2) sotsiaalne pädevus
3) enesemääratluspädevus
4) õpipädevus
5) suhtluspädevus
6) matemaatikapädevus
7) ettevõtlikkuspädevus
Väga hea, positiivne ettekanne (õpetajaid õpetamist ja õppimist puudutavate muutuste juhtimine koolis, v hea case study).

Mart Laanpere (Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus) Avatud õpikeskkond. Mis on õppimine, kui see toimub kõikjal?

EL visioonidokument 23. sept 2013. Euroopa Komisjon. tegeleb probleemiga, et haridus on muust maailma arengust maha jäänud (mitte jõudnud digiajastusse). Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020. Oluline on VVV (vastutus, vajadus, võimalused)

uus õpikäsitus Paavola, Hakkarainen õppimise kolm metafoori.

  • Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)
  • Õppimine kui osalemin (sell)
  • Õppimine kui loomine

Teadmusloome;trialoogiline õppimine, konnektivism
eDidaktium http://edidaktikum.ee/ virutaalkeskkond õpetajakoolituse läbiviimiseks

28. nov 2013 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Kopenhaageni külastus

Uni-C, Taani rahvusringhääling (Katrine Holst), Metropol (Sanya Gertsen Pedersen), Peder Lykke Skolen (Charlotte Rasmussen), Hojdevangens Skole (Lars Nielsen), Itslearning (Per Thorboll)

Uni-C-. Sarnane on, et hariduses toimuvad muutused. Kui Eesti muutused väljenduvad liitumistes, võimu koondumises, siis Taanis näib vastupidine tendents. Uni-C annab ära tegevusi, mis enne nende alla kuulusid (näiteks õpetaja koolitus). Osad otsusted jäetakse turu reguleerida (kirjastused). Taanil näib olevat plaan järgmisteks aastateks, mis sisaldab erinevaid tegevusi. Ühe laua taha on saadud kirjastused, e-muuseum, rahuvsringhääling, kooli raamatukogud, KOV, mis teevad koostööd Taani repoga. Mida Taanilt õppida? Haridusministrit IKT alaselt nõustav grupp, kuhu kuuluvad ka Uni-C esindajad. Ühine sisselogimissüsteem kuni ülikoolini, mis ühendab paljusid erinevaid haridusteenuseid ja väldib paljusid autoriõiguse küsimuste problemaatikat. Koole puudutavat projekti on pandud juhtima koolijuhtide ühendus, mis tõstab koolide teadlikkust ja juhtide motivatsiooni IT küsimusega tõsisemalt ja sisulisemalt tegeleda. Kasutavad huvitavaid projekti juhtimise mudeleid (Sanya ettekanne). Pööravad tähelepanu uuringute läbiviimisele, mis tõestaksid muutusi õppeprotsessis, katsetavad erinevaid meetodeid, mis aitavad sõeluda välja väärtuslikku.
Ei õnnestunud näda konkreetseid valmistoodangut (näiteks kõrge interaktiivsusega learning resource):)

Uni-C eesmärk on:

  • Nende eesmärk on suurendada IKT õpetamisel ja õppimisel
  • Toetada efekt koole ja organisatsioone
  • Kindlustada/toetada  hariduse korraldamist ja ülesannete täitmist

Lasteaedade ja ülikoolidega nad ei tegele (v.a. lastele suunatud elektroonilised väljaanded). Kaks osakonda. Üks tegeleb kvaliteediga/eksamitega. Teine IT ja õppimine (sisutootimise, administreerimise digitaliseerimisega). Riiklike eksamite läbiviimise teema soovitavad jätta erakätesse, sest tegemist on sisult ja tehniliselt keeruka küsimusega. Hetkel tegelevad:

  • EfterUddannelse.dk. Portaal, mis sisaldab täiendõppekursusi tutvustavad infot täiskasvanutele (kes mida õpetab)
  • Ambitious IT –kuidas IT kulusid madalamale tuua (ühishanked vms)
  • Data Warewhouse – tahab koondada kogu haridusinfot

Repositoorium EMU (Leo)

Repos on esindatud nii kirjastuste materjale kui ka õpetajate oma loodud materjale. Loodud 2006. 90% on kirjastuste poolt loodud materjal. EMU- Sisaldab peale repo veel ka e-muuseumi eksponaatidele. 22490+3958 Taani materjale. Kasutab IEEE/DAN LOM 3miljonit Taani krooni läheb aastas (materjali platvormi kulud). Teevad koostööd kooli raamatukogudega (osalevad repo töös). Sisaldab nii digitaalseid materjale kui ka analog (raamat).  Toodetel võib olla hind (eriti kui on kirjastuse toodanguga tegemist), kuid hind Uni C eipuuduta , ta sellesse ei sekku.

Kõrgkoolid seda ei kasuta. Leidsid et on liiga erinevad sihtrühmad ja seda on liiga keeruline (kui mitte otstarbekas) teha. Siiani kõrgkoolid omale ühist repot ei ole loonud (tahtmine oli, kuid ei ole õnnestunud kokkuleppele jõuda). Probleem on, mis on learning reasources ja mis mitte. CC litsentsiga asju laevad üles õpetajad ja e-museum. Samuti on õppematerjali kvaliteet tihtipeale probleemiks. Mis motiveerib õpetajat? Sa ei saa alla laadida, enne kui kui oled ise midagi üles laadinud. Oma olemuselt on learning material  pigem lesson plan, mis enamasti on pdf formaadis, harvem PPT või Notebook. Leo peab väga oluliseks, et kirjastuste vastused oleks eraldi vaadeldavad õpetajate loodust. Kui tootel on hind, siis riik maksab 50% selle hinnast. Metadata andmete eeskujuks on MLA (…. ). Võtmesõnu, millega oma materjale iseloomustada, saab õpetaja ise valida. Materjali tüübid on etteantud. Raha saab õpetaja küsida ainult nende materjalide eest, mis on keskmise või kõrge intaeraktiivsusega. Uus kriteerium on, mis on hiljuti lisatud, on kas materjal sobib näegemis või kuulmispuudega õpilastele. Sellel aastal täiustasid otsingut, mis oli vanemal versioonil probleemiks.

Arendasid oma otsingut, mis oli esmase versiooni probleemiks. Mitu otsingut võimaldavad jõuda otsituni.  Esimene otsing on sihtrühma järgi>kompetents, mida otsitav peaks toetama>. Lisaks sellele üldine otsing. Kasutades võtmesõnu, on võimalik otsingut kitsendada ja laiendada keset otsingut. Kohalikke editore, kes repositooriumi heaks töötavad on 70 kuni 100. FBga on seotud.

Julie Ellehøj jve@uni-c.dk ja Lone Ring, ei ole seotud Uni Cga (Danish Ministry of Education, Agency for IT and Learning )

Töötavad üksuses, mis töötab välja valitsuse poliitikat. 12-15 strateegia on erineb vanast, mil ministeerium ostis digit. materjalid koolidele. Kahjuks nende kasutus osutus väga madalaks, mis tähendas, et palju raha sai nagu tuulde visatud. Nüüd rahastab riik poole digit. materjali hinnast, mida kirjastus küsib (nii väidetavalt saab riik parima kvaliteediga tulemusega materjalid). Materjali valikul hinnatakse selle vastavust pedagoogikale, akadeemilisusele ja kõrgele nõutavale interaktviisuse tasemele.

Pööravad tähelepanu uuringute läbiviimisele, mis tõestaksid muutusi õppeprotsessis, katsetavad erinevaid meetodeid, mis aitavad sõeluda välja väärtuslikku. Kaasatud on erinevad õpetaja koolitust pakkuvad üksused, tudengid, õpetajad, õpilased, koolijuhid, KOV. Selles mõttes oleks neid põnev kutsuda järgmisele 2015 a kevadkonverentsile oma uuringute tulemusi tutvustama. Võib olla veidi sarnane Pedaste Innovasioonikooli ideele (ülikoolide katselava). Otsivad vastust küsimusele:

  • kuidas töötada IKT ja digit. vahenditega
  • kuidas arendada head IKT põhist õpidisaini
  • mis tüüpi koolitust vajavad õpetajad
  • kuidas peaks muutma/organiseerida koole
  • kuidas kaasata IKT õpetaja haridusse
  • mis tüüpi digit. resursse tuleks arendada tulevikus?

On projektiga keskpaigas. Lõpeb see 2015. Ettevalmistav etapp (kõigi osapooltega läbirääkimine ja kokkulkepete tegemine) võttis oluliselt rohkem aega, kui see oli plaanis.

DR Skole http://www.dr.dk/skole portaal mis on mõeldud kuni gümnaasiumile. Kasutab arhiividest pärit materjale ning lõigates neid kasutab õppekavades õppematerjalina. Enamasti video ja audiomaterjalid. Videklipi pikkus on 2 kuni 5 min. Enamasti seotakse need kokku tervikuks, mis seotakse kindla teemaga õppekavas. Meeskonda kuulub 8 inimest, kes tegelevad selle tööga. Mõningal määral toodavad ka ise uut sisu. Klipid jagatakse sihtrühma järgi: lasteaed, 1-9, 10-12 klass. Klipid sisaldavad ka küsimusi, mis annavad võimaluse kontrollida, päärata tähelepanu teatud aspektidele klipis. Portaalil on luba kasutada materjali. Rakendatakase ligipääsupiirangut, et vältida konflikti autoriõigusseadusega. KLATVARKET http://www.dr.dk/Undervisning_flash/klatvaerket/bin/klatvaerk.swf - flashmäng, mis õpetab kunsti ja algselt on disainitud smarttahvlile. 40 000 kasutajat kuus…. .
Kareli märkmed: 1, 2. Hotell Best Western Mercur (Vester Farimagsgade 17)

Metropol on üks 7st ülikoolist, mis tegeleb õpetaja koolitusega (sh täiendkoolitusega)

Peder Lykke Skolen (Charlotte Rasmussen)
Lahe oli book-trailieri mõte (raamatureklaam, mida õpilased iPadiga ise teevad) .  Ainsaks vahendiks iPad, millega klipp valmis tehakse. Teised õpilased saavad läbi kindla rakenduse seda vaadata skännides sisse neid huvitava raamatu kaanepildi. Et seda meetodit teistele tõestada, pidi erinevad tegevused siduma õppekava ja pädevustega, mida koolidelt nõutakse. http://www.skoletube.dk/ Raamatukogu töötajad võtavad tihti ka ht rolli. Vajadusel lähevad tundidesse appi õpetajale. Koolis on katsetatud 5. ja 9. klassiga iPadidel töötamist. Kool peab otsustama, kas läheb üle tahvlitele või jäävad kasutama paberõpikuid (mõlemat koos ei saa lubada). Char. kuigi ise propageerib IKT, on mures mõlema valiku pärast. Koondab blogisse http://plys.skoleblogs.dk/ kõik vabavaralised vahendid. Kaaluvad iPadide vahetamist Microsofi tarkvaraga tahvlite vastu (lihtsam integreerida ülejäänud koolisüsteemi)

Hojdevangens Skole (Lars Nielsen)

Enamasti koondab kool piirkonnast 7-9. klassid. Koolis on 680 õpilast. Teevad ise igal nädalal videoreportaazi iPadi ja mikrofoniga, mille vaadatavus on päris kõrge  300-500 klikki nädalas. Kasutavad koolis iPade. Põhiliselt näevad nende rolli just loovuse /ise tegemise arendamises. Tahvel klassis võib ka probleeme tuua, näiteks õpilased teevad tunni ajal hoopis midagi muud. Samas annab see paindlikkuse, teha asju teises järjekorras ja mujal (näiteks õues(

Itslearning.dk

Kasutab pedagoogilist lähenemist 30 kooli Taanist kasutab (suurema osa küll ülikool)

27. okt 2013 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

57th EOQ Congress “Quality Renaissance”

. 17. juuni. Päevakava on siin.

Bo Bergman (Rootsi, Tehnikaülikool, meditsiin) – K (üldine, uut hariduse paradigmat näitav teema)
Kvalit tähtsus on vähenenud, rohkem pööratakse majanduses tähel atraktiivsusele. Klientidele on oluline anda mitte ainult käega katsutavaid väärtusi, vaid näiteks emotsioone. Täna on klient tihti kaasamõtleja ja üks toote loojatest. Kõrghariduses pöörame liiga palju tähelepanu sellele, kuidas õpetada, mitte sellele kuidas õppida. Ülikoolis on meditsiini juhtivad isikud ülikooli kursuste kaudu kaasatud ülikooli teadmusloomesse ja kvaliteedi parandamisse (valivad kursusel projekti käigus eesmärgi, mida uurivad ja millele püüavad leida paremaid lahendusi).Tasuta kursused maailma parimatelt ülikoolidelt https://www.edx.org/

Roland Janke (International Academy for Quality) http://www.quality2013.eu/en/speakers/roland-jahnke
Unesco eesmärgid 2015ks : iga laps kooli, tõsta hariduse kvaliteeti kõigil tasemetel. Oluline on õiglane ligipääs ja kõrge kvaliteet haridusele. New Quality Analysis Framwork of UNESCO at the General Educational System. IAQ QiETT

I Session

Andre Vyt (Belgium).
Kvaliteet s.o kvaliteedi kultuur. Koolis on 2000 üliõpilast (tudengite nõukogu), ülikooli tegemistesse on kaasatud 40 tundengit. Mõõdavad ka rahulolu e-õppe ja kaugõppe korraldusega. Inimfaktori on prioriteet (mitte tulemused, näitajad). Väljatöötatud tehnilist platvormi kasutab üle 200 insitutsiooni erinevatest maadest erinevatel haridustasemetel.

Krista Tuulik, Eneken Titov (EBS)

17. juuni 2013 Posted by | Uncategorized | , | Lisa kommentaar

Kodutöö 3

Kodutöö 3

Säri aknast

4. märts 2013 Posted by | Uncategorized | , | Lisa kommentaar

Kodutöö 1

Kodutöö 1

Läikiv objekt

4. märts 2013 Posted by | Uncategorized | , | Lisa kommentaar

1. kodutöö

1. kodutöö

Kunstvalgus

4. märts 2013 Posted by | Uncategorized | , | Lisa kommentaar

Lõputöö Valgustus

Lõputöö ValgustusMati Mõttus juhendaja Eesti Kunstiakadeemia

4. märts 2013 Posted by | Uncategorized | , | Lisa kommentaar

Lõputöö Valgustus

Lõputöö Valgustus

4. märts 2013 Posted by | Uncategorized | , | Lisa kommentaar

Lõputöö Valgustus

Lõputöö Valgustus

Ets

4. märts 2013 Posted by | Uncategorized | , | Lisa kommentaar

Lõputöö Valgus

Lõputöö Valgus

Sinine valgus

4. märts 2013 Posted by | Uncategorized | , | Lisa kommentaar

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.