Tagasiside kursusele

Jagan oma muljeid kursusest. Kasutasin e-portfooliot sellel kursusel veidi valesti. Ei jaganud selles oma isiklikke muljeid, mõtteid aktiivõppe teemadel, vaid postitasin kodutöid. Tõenäoliselt olen harjunud seda tegema TLÜ täienduskursustel ja automaatselt tegin sama ka sellel kursusel süvenemata kursusel antud juhtnööridesse. Möönan, et kursuse lõpp möödus minu jaoks veidi pealiskaudsemalt ajapuuduse tõttu. Kuid leian, et selline kursus on äärmiselt vajalik ja minu meelest ka huvitav. Mulle meeldis rühmatöö kogemus. Võib-olla ma ei ole väga tüüpiline eestlane, kuid ma oleksin seda isegi kursusel rohkem teinud. Reflektsiooni ja uue materjali omandamise nipid olid huvitavad (sh teksti märkimine, kommenteerimine). Et igasugu uusi vahendeid tuleb kogu aeg juurde, siis mulle tundub, et tegelikult võiks siin veel rohkem erinevaid nippe ja vahendeid tutvustada. Võib-olla peaks selliseid kogemusi koguma hakkama??
Mulle meeldisid õppematerjalid. Ka õppeülesanded sundisid loetut oma kogemusega siduma. Kui siis veel rohkem rühmatöid teha, on minu ettepanek. Ja võib-olla ka mõni mäng osalejate vahel kursuse algul lisaks enesetutvustustele.
Igal juhul oli kursus inspireeriv. Kavatsen säilitada kõik selle materjalid, sest tean, et varsti-varsti läheb neid elus vaja. Tartu teeb ja viib läbi häid kursuseid. Jõudu tegijatele!!!

4. kodutöö “Õpiobjekt BeSt programmis”

Õpiobjekt BeSt programmis

Sihtürhm: õpetaja ametit õppivad tudengid. Ülesande eesmärgiks on kaardistada, milline on BeSt programmi raames loodava õpiobjekti olemus ja sellele esitatavad nõuded. Töö on ettevalmistuseks järgmiseks ülesandele- õpiobjekti loomisele.

*Loe läbi programmi dokument „Õpiobjektide kvaliteedinäitajad“ http://portaal.e-uni.ee/best/e-oppe-sisutootmine/opiobjektid.pdf

*Koosta paaristööna mõistekaart Moodle`i keskkonna vahendiga, mis iseloomustab õpiobjekti olemust kõige paremini. Tutvuge teiste paaride poolt loodud mõistekaartidega. Tehke vajadusel täiendused, parandused oma mõistekaarti. Õppejõud kommenteerib ja hindab. Õppejõu hinnang “arvestatud”, annab õiguse alustada järgmise tööga.

* Koosta iseenda õpiobjekti loomise kava ning märgi selles värviliselt tegevused, mis tagavad Sinu loodud õpiobjekti vastavuse programmi nõuetele. Selle tegevuse juures õppejõud individ. tagasisidet ei anna. Seda tööd analüüsitakse vajadusel õpiobjekti valmimisel,testimisel.

3. ülesanne Rühmatöö kirjeldus

Akadeemiline vaidlus „Ettepanek vahetada Eesti koolides paberõpikud tahvelarvutite vastu“
Sihtrühm – õpetaja eriala omandavad tudengid. Tegemist on 100%lt Moodle`s toimuva ülesandega. Rühma liikmeid on kokku 8. Rühmatöö viiakse läbi aines, mis käsitleb uute tehnoloogiate kasutamist koolis õppe eesmärgil. Selle eesmärk on:
• kaardistada „Postimehes“ viimase kolme kuu jooksul (kuni 1. märts 2011) ilmunud artiklite põhiseisukohad iPadi kasutamise kohta koolides,
• leida vajalikku lisamaterjali ning kujundada seisukoht, kas Eesti peaks vahetama paberõpikud tahvelarvutite vastu välja.

Rühmatöö juhend.
Ajakava,Tegevused,Tehnilised vahendid
1. nädal
•Tutvuge rühma liikmetega. Jagage rollid (vt all) rühmas. Leppige kokku suhtlusvahendid. Koostage ajakava.
•Valige välja olulisemad artiklid antud teemal (vt all). Jagage valitud artiklid rühma liikmete vahel ära, kaardistage ajalehes toodud põhilised vastu ja poolt seisukohad digiõpikutele üleminekule. Vormistage kokkuvõte saadud tulemustest ja esitage see kursusel.
Sünkroonsed suhtlusvahendid: Skype
Asünkroone suhtlusvahend: rühma foorum
Kokkuvõtte vormistamiseks: wiki

Õppejõud annab tagasisidet kokkuvõttele järgmise nädala esimesel päeval
2. nädal
•Õppejõud on moodustanud juhuslikkuse printsiibil kaks rühma: digiõpikutele ülemineku ettepaneku pooldajad ja vastased. Rühmade ülesanne on hinnata oma rühma artiklites toodud seisukohtade pädevust, otsida lisainformatsiooni oma rühma seisukoha toetamiseks. Rühm koostab esitluse oma seisukoha ettekandmiseks ja toetuseks.
Kursusel on loodud nähtamatud rühma foorumid ja wikid. Rühma liikmet otsustavad, millised vahendeid nad tahavad kasutada
3. nädal
•Kumbki pool teeb ettekande. Järgneb poolte vaheline arutelu, mille lõpuks rühm töötab välja põhimõtted, mis on otsuse tegemiseks olulised, ning kujundab seisukoha, mis sisaldab kirjalikke ettepanekuid eesti valitusele (kas, kuidas).
Ettekanne viiakse läbi kasutades Dim-Dim keskkonda. Arutelu toimub Skype`i mitmepunkti videokonverentsi kasutades. Samal ajal töö vormistaja täidab wikit

Hindamine
Rühma liikmed kirjeldavad õppejõule foorumis oma panust rühmatöös, rühma liikmetel on võimalik kommenteerida ja hinnata postitusi. Õppejõud hindab arvestatud/mittearvestatud.

Rollid: rühma juht (aja- ja tegevuskava koostamine, selle monitoorimine): arutelu modereerija ja lõplike ettepanekute vormistaja; rühma liikmed.
Õppejõud jälgib kõiki tegevusi kõrvalt, juhendab, sekkub vajadusel.

Postimehes ilmunud temaatilised artiklid:
• „Tiit Hennoste: õpikurevolutsiooni manifest“ http://www.postimees.ee/?id=349732
• Ene Koitla: õpilased on valmis, aga õpetajad? http://www.postimees.ee/teema/e-%C3%B5pe
• Veel artikleid teemal iPad http://www.postimees.ee/teema/ipad
Lisamaterjal:
• iPad Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/IPad
• „Tänasest on Eestis ametlikult müügil Apple’i iPad“ http://www.epl.ee/artikkel/591786 Urmas Jaagant 28. jaanuar 2011
• Apple esitles tahvelarvutit iPad 2, www.FORTE.ee, 03. märts 2011 06:58
• iPad2 http://www.apple.com/ee/ipad/

2. ülesanne

Kas iseseisvat õppimist toetav ülesanne välistab õppejõu poolse tagasiside? Kui jah, siis tuleks seda ülesannet muidugi ringi teha. Et kauges minevikus olin muusikaõpetaja, siis seepärast väljamõeldud ülesanne ka sellest valdkonnast.

Ülesande kirjeldus
1. Loe läbi materjal “Semiootilised märgid barokk-muusikas”. Mida uut said teada? Kas oled kokku puutunud teistsuguste seisukohtade ja tõlgendustega? Kas oskad tuua analoogseid näiteid teistest muusikaajastustest? Postita oma vastus foorumisse.

Ülesande eesmärk on motiveerida õppijat aktiivselt lugema, saada oma õppematerjalile tagasisidet (liiga lihtne/raske vms)

2. Analüüsi rühmatööna mõnda omal valikud tehtud J. S. Bachi klavessiinile kirjutatud muusikanäidet, märkides selles ära semiootilised kujundid muusikas.
Reigsitreeru rühma. Rühma liikmete arv on kuni 4 osalejat. Töö teostamiseks kasuta GoogleDoc`s ühisjoonistusvahendit ‘Drawing’. Skneeri pildina vajadusel noodinäide ning lisa see Google Drawing`sse. Märgi noodis märgilised tähtsusega käigud ning lisa märgiline selgitus. Tee rühmatöö avalikuks ning postita selle aadress foorumisse.

Ülesande eemärk on teooriat praktikas järgi proovida. Rühmatöö eeliseks indivi. töö ees on erinevate tõlgendustega kokkupuutumine, ettevalmistus järgmiseks praktiliseks tegevuseks (ansamblimäng).

1. ülesanne

Et ma ei ole õppejõud, siis ma mõtlesin ülesande välja. Kursuseks on “Keskkonna ökoloogia”.LaughingTegemist on kaugõppekursusega, osalejaid on rohkem kui 50.

Tutvumise- ja soendusülesande eesmärk on anda kursuslastele teemasse sisseelamise võimalus,moodustada rühmad edasiseks tööks kursusel ning anda igale rühmale võimalus saada tuttavaks oma rühma liikmetega.

1. Märgi 10 sept-ks GoogleMap`s piirkond, kus sa elad. Märgi kaardile oma nimi ning lisa ka foto url-na. 11. sept määrab õppejõud rühmad piirkondlikku kuuluvuse alused (igasse rühma ca 6 liiget).

2. 12. sept kuni …. koostage rühmatööna oma :

rühma portree: millist piirkonda esindate, osalejate keskmine vanus, tööstaaž, eriala seotus kursuse teemaga.
valige oma piirkonna top 3 keskkonna alast probleemi, mis kujutavad piirkonnas kõige suuremat ohtu

Oma rühma kirjeldus ja top3 postitage foorumisse.

Esimesed ülesanded

Ahvisin Lea mõtet ja tuletasin meelde Imagionationi Cubed võimalusi http://www.imaginationcubed.com/loader.php?aDrawingID=e4a0ec0bcbf12d342cfe27a66096c8aa&from_email=fottod%40gmail.com&from_name=kajaloo

Hästi palju häid ideid oli soojenduseks õppematerjalis välja pakutud. Püüdsin neist enamiku läbi teha. Mõtled, oh kui lihtne. Kuid ise selle peale ei oleks tulnud Laughing

Täiesti uus oli minu jaoks uue perekonna nime valimine… . Nii siis- minu nimi on Egle Kaabakas. Olen ohtlik võõras siin kursusel Wink

Pädevushaldusterkvarade võrdlus

Et keskkondi omavahel võrrelda, peab olema aega nendega harjumiseks. Olen vist vähe aeglase loomuga, igaljuhul jään ajahätta. Alustasin kodumaiste keskkondade lähema uurimisega, Opah on väga aeglane.

Opahist jääb silma vahend Competenecy Manager. Iseenesest on idee hea, tööalased kompetentsid on kohe silma all ning kasutajal ei jää üle muud, kuid ettesöödetud hindamisvormi täita (kuigi pole kindel, et Opahis just seda nii kasutatakse). Samas oleks oluline, et etteantud vormi saab kasutaja ka ise muuta ja kohandada, kui vaja. Ega inimene ju alati sünni ega sure ühe ameti peal, vaid vahepeal teeb ikka muud ka…. .

Dictumi dokumentide ühiskirjutusvõimalus on tore. Kuid kas peab selline võimalus olema just pädevuste hindamise tarkvaral? Kui tegemist on ettevõtte sisese tarkvaraga, siis on mõte sees (ettevõte soovib kõige üle kontrolli omada). Kuid kui see on avalik teenus, siis kellega ma neid dokumente koos loon? Kutsega kaasakirjutajat minu meelest kutsuda ei saa- ainult sõbrad või sisseloginud kasutajad…. . Dokumente loon varasemast ajast Google alt, miks ma peaksin üle kolima uude keskkona … .

Pädevuste hindamise tarkvara arendajana ma ei üritaks luua uut maailma oma maailma sisse ega seda hallata (blogid, ühisdokumendid, sõbrad- mis on hallatavad vaid selle keskkonna kaudu). Annaksin kasutajatele pigem võimaluse integreerida keskkonnaga olemasolevaid võrgustikke ja vahendeid. Näiteks kõik minu blogid ja ühisdokumendid võiksid tulla minu kasutajaprofiili alt välja. Pädevuste hindamise tarkvara peamine mõte (minu jaoks) oleks aidata hindamismaatriksite alusel (ettevalmistatud vormid) oma pädevusi hinnata, tõestada, võrrelda neid näiteks teiste kasutajatega. Ka foorumite vidin oleks oluline selles keskkonnas. Kuid eks kõik sõltub sihtrühmaks: kas ettevõtte sisene, vaba veebiteenus vms.

7. nädal

Ma viskasin pilgi samuti Heikki e-portfooliole. Arvasin, et leian eest loo-portfoolio, kuid võta näpust: tegemist on igati viimistletud töö-portfoolioga (minu meelest). Üldine hoiak on asjalik, info on esitatud lakooniliselt, täpselt ja vastutustundlikult. See on tõenäoliselt üks neist vähestest portfooliotest, mida saab kasutada ka pärast koolitust. Disain toetab eesmärki, on soliidne ja tagasihoidlik (ja napp).

Kui mina midagi teisiti Heikki sinu asemel teeksin, siis mina tasakaalustaksin asjalikku poolt lõbusama poolega (ehk siis Loo portfoolio ideestikuga). Faktide rohkust tasakaalustagu lõbusad lood olevikust, minevikust. See info, mis meist tegelikult inimese teeb. Ma väga usun e-portfooliote tulevikku. See emotsionaalse ja isikliku portfolio idee tundub mulle väga huvitav ja perspektiivikas. Kui mul töölaual (tööandjana) oleksid võrdsed CV, siis ma pöörduksin otsekohe isiklike emotsionaalsete (loodetavasti ausate) loo-portfooliote poole, et aduda, milline on inimese olemus, kas ta mulle meeldiks, milline oleks klapp jne.

Selles mõttes Ly viimane (iSpring) portfolio jättis mulle sügavama mulje. See haaras, oli lõbus. Kas oli ta puhtavereline loo-portfolio? Oma lühiduse ja napi info tõttu siiski rohkem pigem midagi visiitkaardi sarnast.

Kumb portfoolio oleks tööintervjuul edukam? Kumb jääb meelde? Mulle näib, et Ly oma. Lühidus on tänapäeval pluss mitte miinus, atraktiivsus (efektsus) ja mängulisus on need mis äratavad huvi, seovad emotsionaalselt ja mis kõige tähtsam- jäävad meelde.

4. ülesanne: valdkonnaga seotud info süstematiseerimine

Valisin väikese osa valdkonnast, millega tegelen (haridustehnoloogia) ning üritasin kaardistada veebipõhiste koostöövahenditega seotud infot. Ma ei võtnud endale väga tõsist eesmärki kõik valdkonnaga seotud mõisted piinliku täpsusega nimetada ja süstematiseerida. Pigem lihtsalt alustasin tööd ning muuhulgas katsetasin enda jaoks uut tarkvara nimega Articulate Engage Tulemus on näha aadressil http://www.tlu.ee/~eglek/ajutine/lor/engage.html
Ben Shneiderman järgi peaks tegemist olema hierarhilise liigitusega.
Mõistete kujundus väga hästi ei õnnestunud. Infot selle töövahendi kohta on liiga palju ning tulemus on halvasti loetav. Kuid ka negatiivne kogemus on kogemus:)

5. nädala ülesanne: 2 viimase nädala reflektsioon

Jäin mõtlema, mis sõna “reflektsioon” siis ikka täpselt tähendab. Kui selle nädala ülesanne on “reflektsioon”, mis see siin on, mida ma siiani kursusel olen teinud? Keeleveebi “Õigekeelsussõnaraamat 2006″ ütleb, et reflekteerima= peegeldama; (filosoofiliselt) mõtisklema Näib, et sellise tähenduse järgi, mahuksin kõik senised kursuse koduülesanded “reflektsiooni” mõiste alla… .

Valisin Barreti refl. mudeli, sest see tundub univeraalsem ja sobib igasse eluvaldkonda.
What? Meeles oli eelmine tund, e-portfoolio sidumine sots. tarkvaraga. Üleeelmine tund aga mitte, pidin järgi vaatama:( Selgus, et iseseisvas töös võrdlesin Maharat ja Elggi. Õppematerjalides räägiti 6 e-Portfolio eritüübist.
So what? Kõige sümpaatsem mulle tundus tööportfoolio idee, sest see sisaldab mh ka kõiki teisi portfoolio tüüpe. Mulle tundub, et ülikoolis, gümnaasiumis õppijatele peakski välja pakkuma lahendusi, mis haakuksid tulevikus mõne kindla tööportfoolioga. Siis ei peaks tööleeluga alustades hakkama tööporfoolioga nö otsast peale. Hea e-portfolio tunnusteks minu jaoks kinnistusid märksõnad “sotsiaalne” (võimaldab suhelda), “võrgustik” (annab ülevaate, kellega suhtlen), “reflektiivne” (enda pideva arengu jälgimine).
Miks otsustasin just LinkedIn keskkonna kasuks? Mitte eriti tugevad põhjendused: see oli esimene keskkond, mida lähemalt uurisin, kattis ära kõik minu jaoks olulised vajadused, tugev emotsionaalne põhjus oli, et leidsin sealt tuttavaid eest:). Võimalik, et samadel põhjustel tehakse üldse keskkonna eelistused (olen seal kus kõik teisedki, esimene valik jääb, sest aega on vähe).
Now what? Ei ole keeruline vastata. Tõenäoliselt LinkedIn keskkonnast ma ise tulevikus ära ei koli. Oma portfoliot seal on vaja veel täiendada. Lähitulevikus võtan veel Mahara keskkonna põhjalikumalt ette. See oli mulle ELGGst sümpaatsem (sobib rohkem tööportfoolioks), see on kooli serverisse installitud ja ootab õppetöösse lülitamist:).

Mõned mõtted selle nädala teemal. Millised eelised on just kirjalikult reflekteerimisel? Jah, see võimaldab taaskasutamist, süstematiseeritud otsingut. Kas keegi teab uuringuid, et see tähendab ka õpitu pikemat mäletamist, sügavamat analüüsi?? Ennast kõrvalt vaadates, seda eriti ei kipu uskuma. Enda paari nädala tagust sissekannet võiksin samahästi pidada ka kellegi teise omaks. Mälu on ikka uskumatult lühiajaline.